A üks asi veel. Lahedatest inimestest rääkides- ükspäev käis üks inglane, kes tahtis kalkulaatorit ja ta rääkis maailma kõige ilusamat inglise keelt....see oli nagu SPLENDID

Ok, mul on seljataga kolm eriti närvesöövat tööpäeva, kui faking haige. Muide kui keegi veel ei tea siis ma töötan Stockmannis, elektroonika osakonnas, kuid palju aega veedan muusikaosakonnas, sest mulle meeldib muusika (eriti räpp- muusika) ja pluss veel seal ei ole värdjat stockmanni fm, kus sulle püütakse pähe määrida kõike mida ühel õigel inimesel tarvis läheb. Näiteks õhuniisutaja, mis peaks olema iga kaasaegse inimese kodus, kes on siis kolinud oma uude ilusasse betoonist ja klaasist majja, mis näeb välja nagu mingisugune kandilise mõtlemisega arhitekti märg unenägu, kuid oh seda jama, õhk on kuidagi kuiv ja kurk kipub kähedaks minema. Tundub et taas peab kasutama mõnda krediitkaarti mida peenestada, et osta endale uue imehea pakkumise eest õhuniisutaja...mmmm..i feel so wet. Sellisel kohal töötades kohtab ikka igasugu perverte ja lahedaid inimesi. Meie osakonnas käib mingi vana, kellel on konkreetne mälukaardifetiš, ta konkreetselt tuleb iga kord, et küsida kõik küimused mälukaartide kohta ja siis otsustab, et nu davai, vasmjom vms. Ja üldse, mulle on kõige rohkem minu olematuid persekarvu torkima hakanud venelased, ei ärge mõistke mind valesti, ma pole mingi rassist ega venelasevihkaja (ma tunnen venelasi, kes on väga ägedad persoonid) , kuid mis kuradi moodi te elate võõral maal, kui te ei suuda keelt ära õppida mingi aja jooksul, no paar kuud või nii. Persse, mul oli tuttav kes õppis hispaania keele Brasiilias ära mingi paari kuuga, aga ikkagi tuleb superkauplusesse Stockmann mõni venelane või soomlane kes tahab et mina lakuksin soome keeles tema perset, sittagi. Aga noh, adios selle asja, vähemalt mõneks ajaks, sest mina astun alates 5. jaanuarist uuele ametikohale, nimelt joonestajaks, kujutan ette et see töö sisaldab endast kõvasti rohkem ajukoormust ja tuharalihastele rõhu avaldamist, kuid samas see tähendab suuremat palka, huvitavamat ajude nussimist ja samas ma saan elada nagu tõeline kontorirott. Mõelda vaid milline nauding, ärkan hommikul 6.30 ülesse ja lähen koos teiste valgekraedega tööle, lõunal sööma ja poole viie ajal koju tagasi. Ma tean kui magedalt ja sita maiguga võib selline asi olla paljudele inimestele, kuid mulle hullult meeldib rutiin, ma olen piisavalt mugav inimene et ma ei viitsiks oma pead koguaeg mingi bisnesi tegemisega vaevata. Ja ma arvan, et see kontoriroti töö viskab ka mul mingi sama pika ajaga üle, kuid selleks ajaks ma olen juba mingi uue niši endale välja mõelnud. Ah ma võtan parem ühe kuuma tee meega!

heihoo

et siis kolmapäev jah, nii nii....võib öelda et on olnud päris tegus päev/ nädal, terve persetäis arvestusi ja üks eksam on edukalt seljataga. Hetkel on siis käsil õhtu- joome veini ja näksime juustu peale, nice! Aga alustagem algusest, hommikul ärkan, keedan muna, teen võileiba, joon teed ja vaatan hommikuteeveed. Siis olen koolis, viimane loeng oli eriti igav, terve tunni kuulasin muusikat ja jõuamegi ringiga tagasi õhtusse. Ühesõnaga, kolmapäev.

Willkommen!

Nii nii, minust on saanud täieõiguslik blogija, hakkan siia nüüd kirja panema oma kõige huvitavamaid mõtteid, seksikamaid fantaasiaid ja nii mõndagi muud. Rahu välja mu neegrid!