nii, kes siis ei tea misasi on twitter, siis võtke nüüd ja kohe endale teadmiseks et selle nimi on MIKROBLOGIKESKKOND, päo! Mis see siis on inimekeeli? Põhimõtteliselt on see väike blogi kus siis iga inimene saab kirjutada mingi lühida sõnumi oma hetke tegevusest või asjast, mis ta arvab et teisi inimesi huvitab. Nt. saite sisse ülikooli uuele coolile erialale ja kirjutategi uue cool-i tweedi:" uuel cool-il erialal sees, juhu!" Ja need inimesed kes sind jälgivad, saavad sellest teada ja cheerivad koos sinuga, kuigi sa ise ei teagi vb seda ja mõtled hoopiski et niu niu, keegi ei tee sust välja aga ära muretse nad omaette elavad sulle kaasa. Kuid siin tekib ka üks suurem probleem minu jaoks tviitimise puhul, et ka seal on inimesi, kelle tviidid on täiesti puhas pask ja olgem ausad ei koti kedagi. Sellist ületviitimist võib võrrelda mingite spämmreklaamikirjadega postkastis. Sellist reostust likvideerida on väga raske eriti just siis kui osad tviidid samas huvitavad?! Mingi viis võiks olla tviitide selekteerimiseks, näiteks võiks enne postitust saada lisada oma tviidile mingi väärtuse nt. 1-3 skaalal, kus 3 nt. võib olla uudis, mis pakub laiemale avalikkusele huvi, aga näiteks tviit:"ärkasin just" huvitab ainult vb sinu kõige lähedasemaid sõpru.
Kuid kokkuvõtvalt ma ütleks seda, et igasugu telefonid, blogid, msn ja skype on reaalsuses vahendid, millega inimesed hoiavad end üksteisest aina eemal. Silmside, hääletoon ja naerupisarad ja kasvõi halb hingeõhk on asjad mis meid siiski elavaks ja seltsivaks teevad.
Don't just tweet! Speak!
