no hei jou, peab ütlema et long time no see, aga saatuse tahtel on meil pardil kaabliarve maksmata ja õues sajab vihma ning raamatuid pole e. ma olen sunnitud neid ise kirjutama. vahepealsetest eredamatest sündmustest vb siis niipalju et ma käisin pariisis. nojah. ma ei oska siin millegi muuga üllatadagi kui et j´et aime Paris vms. Tõeline maailmalinn, elanikke mingi 20 miljonit e. siis terve persetäis, aga see selleks. Pariis oli väga ilus linn kohe kindlasti. Arhitektuur selles linnas oli väga haigelt mitmekesine. Ühelt poolt jumalaema kirik, oma gooti stiilis jubedustega. Teisalt Eiffeli torn, mis ligemale minnes aina vingemaks muutub ja sinna otsa veel linnaosa, mis meenutas futuramat ent mille nime ma meenutada ei suuda. Aga olgu nad siis inetud või mitte, igale võhikule mõjuvad need asjad, minule jäi pariisist kohe kindlasti selline efekt et ükskõik mis asja juurde sa läksid, siis oli see lihtsalt nii suur, et sa vahtisid suu lahti tükk aega seda ja siis vaatasin teise jupi aega seda suu kinni vahtides, nt. eiffeli torn oli nii suur et ma vahtisin iga jala juures tükk aega, et aru sada mis hullud mõtted sellel härra Eiffelil küll peas tiirlesid kui ta seda projekteeris, aga selliste asjade võlu vist ongi selles, et ükskõik kas ta on inetu või mitte, aga ta on lihtsalt nii lahmakas, et ta ei saa sind külmaks jätta, nuta või naera, suu jääb esimene kord ikk lahti. kurat kui geniaalsed inimesed vanasti olid, ma pole selle peale enne tulnudki kurat. tänapäeval situtakse purki et inimestest emotsiooni välja pigistada ja tehakse igasugu asju, aga loogika et tee see lihtsalt nii suur et see ei saa kedagi külmaks jätta peab pariisi puhul küll paika. sest eiffeli torn nt ei ole valges väga ilus, pimedas aga täielik pärl. ok, selleks korraks proovin arhitektuuri järgi jätta ja siis asuksin melu kallale...mmmm sellel linna flow on mu üks kindlaid lemmikuid, mis sest et ma seal nii vähe olla sain aga sellest piisas et saada aimu, et saada suhu veidi pariisi maiku, mis oli oiblin kui hea. pariisis on täielik leivanumber tänavakohvikud, neid on seal nagu seeni peale vihma, iga nurk, kus saaks seista pannakse laud ja kaks tooli ning hoopis istutakse. ja istumine on hea, seal on head sõbralikud inimesed, pakuvad sulle baquette-i ja võtavad sult lahke näoga palju eurosid, aga keda kotib nende eurode eest saab väga meeldiva ja mõnusa kohvikuelamuse. kohvikus istudes saab nillida pariisi inimesi, neid on seal palju ja kui on palju siis on ka palju erinevaid ja kui on palju erinevaid siis on ka palju ilusaid ja ka naisi, erinevalt nii mõnestki välisriigist. ja siin ongi järgmine minu tähelepanek, et pariisis pole bimbosid, vb nad olid omaette kuskil peol siis, aga üldiselt mina ei näinud vb mingi mõnda üksikut aga ei. neid oli seal sama vähe kui jeepe. ja see mulle meeldis, olid vinged naised, kes nägid välja ilusad ning seda mitte selle sõna labases tähenduses, vaid lihtsalt kõige lihtsamal ja parimal viisil ilusad selle sõna kõige ilusamas tähenduses...ja nojah, vb teine päev räägin edasi....