Vabamüürlus

Lõpetasin siis Jüri Lina raamatu "Maailmaehitajate pettuse" lugemise, mis peaks põgusa ülevaate andma vabamüürluse ajaloost. Mina olin sellel alal ennem absoluutne võhik, aga peale selle raamatu lugemist on silmaring jälle natukene avardunud. Vabamüürlus põhimõtteliselt on siis mingi nähtus, mis eksisteerib mingites korporatsioonides, ühendustes ja vennaskondades, kes siis erinevatel viisidel aitavad üksteist mingi ühe kindla eesmärgi nimel. Vabamüürluses on väga palju sümboleid ning erinevaid riitusi, mida need liikmed siis koos läbi viivad. See peaks olema mingi umbmäärane definitsioon sellele liikumisele. Vabamüürlased enamuses peaks siis olema mingid riigijuhid ja suurärimehed ning väga võimukad inimesed. Raamatu läbiv joon ongi see et pole olemas riike ega riigipiire, vaid maailma asju korraldavad mingid rikkad suguvõsad et kunagi välja kuulutada diktatuuri ja ainuvalitseda maailma. Sellised asjad et holokaust on pettus ja et George W. Bush teeb koostööd Saddam Husseiniga, et saada endale naftamaardlaid ja koguda rikkust. Samamoodi kujutatakse vabamüürlasi väga vägivaldsete, robustsete ja rõvedate rituaalide läbiviijatena. Ja näiteks selline asi et korporatsioonid ei lase maailmas hakata levima ühelgi looduslikul või inimsõbralikul tehnoloogial või ravimil. A la et miks on inimene suutnud lennata kosmosesse, aga sisepõlemismootor on ikka põhimõtteliselt sama. Seal on isegi selliseid julgeid väiteid et vähk ja aids on ravitavad vastavalt siis kas vitamiiniga B12 või B17 ning et suruõhu jõul liikuv auto on ammu leiutatud, kuid korporatsioonid on suurte kasumite ahnuses need projektid lihtsalt otseses mõttes hävitanud.
Igatahes kui nüüd kokku kuidagi võtta, mida ma sellest raamatust usun ja mida mitte, siis on mingit ühest vastust väga raske öelda. Loomulikult tundub see et kõik on täiesti vale veidike paranoiline vaatenurk. Aga samas kui hakata neid fakte kontrollima, siis kõik nagu klapiks. Näide: Eesti vabariigi 50 kroonisel rahatähel on täiesti olemas vabamüürluse üks põhisümboleid, milleks siis on püramiid, mille keskel on kõikenägev silm. Ja et selle sinna on organiseerinud tolleaegne Eesti Panga president Siim Kallas.
Mina aga arvan et mingi 50% sellest raamatust peab tõesti tõsi olema, sest päris tühja koha pealt sellist asja ei anna välja mõelda. Aga soovitan soojalt endal pilk peale visata!

Rahu välja!

Sõda on läbi, jaanipäev on ka läbi

Niisiis ammu ammu ma pole viitsinud siia midagi kriblada ja palju on vaja tasa teha. Igatahes sõjavägi on läbi, juba teist kuud ma istun kodus Saaremaal ja lihtsalt chillin. Midagi mida ma viimase kahe aasta jooksul sain juba vähe teha kuna töö ja kool tegid asja suhteliselt kiireks vikatiks. Paljud tuttavad küsivad mult, et kas siis on hea tunne ka kui on sõjaväes ära käidud või et kas ma ennast tunnen ka rohkem mehena. Ma ütlen seda, et see et ma nüüd oskan automaadiga reaalselt ohvrit mingi vahemaa pealt tulistada, ei tekita mulle küll palju mehisemat tunnet. Vb aga see et sai mingi aeg tunda sellist veidi karmimat distsipliini ja suhteliselt suurte piirangutega elu. Aga see aeg läks ruttu, kuna oli väga lõbus, huvitav kuid vahel ka suhteliselt igav. Mina igatahes jään oma reaalselt teenistuses oldud ajaga väga rahule. Rahule ei jää ma aga sellega et ma ei saanud olla lõpuni ja et ma pidin poolteist kuud haigla, laatsareti ja sanatooriumi vahet jooksma. Aga läbi ta on ja nüüd saab ainult oodata reservkogunemist kus siis vanu sõjaväehõumisi peaks ka kohata saama.

Adieu Eesti Kaitsevägi!!!

Aga just sai läbi ka jaanipäev, mis nagu eestlastele kohane oli üks suur söömise joomise ja lõugaandmise püha. Aga minul möödus kõik väga tibensilt ja nii toimis see asi ka suuremas enamuses minu tutvusringkonnas. Kuigi pühade ajal oli Saaremaal rõvedalt palju inimesi ja see üldse ei meeldinud mulle. Sest need inimesed, kui külalised, suudavad endast jätta väga ebaviisaka mulje- nad trügivad, vilistavad kumme, vehivad kätega ja nii edasi. Rahulikult tuleks tsillida ja tolerantsust üksteise suhtes üle näidata. Me elame väikses Eesti külas ja peaksime ikka rohkem ühte hoida ja seda mitte ainult laulupeol ega siis kui juhtub mõni suurem katastroof. Ja lõppu päeva küsimus sombuse ilma värskenduseks: mis saab kui pirukasse panna muna?

head ööd veelkord ja jääge hüvasti mu relvad!