kevadluule

üksik väike sitajunn
märtsikuisel murul,
muru märg, kui vanamutt
kes vihmas jalutamas turul.
hommikul kui tööle lähen
päike paistab otse pähe.
pea on soe ja tuju hea,
linnuke laulab oksa peal.
õhtul pime enam pole,
öösel õues pole kole,
oodata on juba suve,
õlu siis on kole hele.

a ja autoga ei juhtunud hullu midagi, klaas jäi terveks, üks peegel lendas ära, kapott oli veits mõlkis ja poritiib ka, kaskokindlustus

õnnetus

eile siis tulime kalmeri isaga koos koju Kuressaarde ja meil juhtus üpriski õnnelik õnnetus tee peal, nimelt ristilt liikuma hakates, kui auto just kiirust kogus jooksid üle tee kaks põtra, täiesti üksteise sabas. Esimene põder siis sai eest ära, aga teine põder jõudis veel läbi tuuleklaasi meile otsa vaadata ning siis sai ta kõigepealt auto ninaga jalgadesse, kere lendas esiklaasi ja diagonaalis juhipoolsest katusenurgast üle katuse vastassuuna võõndisse. Kõigepealt siis astusime autost välja, esialgu jooksid kõik autot vaatama, kuid siis taipasime et liiklus on tihe ja terve vastassuunas olev sõiduvõõnd oli seda vigast põtra täis, kellel siis esimesed jalad olid sodiks sõidetud. Jube vaade oli, lom oli agoonias ja püüdis end tagajalgadega püsti ajada. Aga kalmer siis jooksis ühes sõidusuunas autodele vastu ja mina teises sõidusuunas, et märku anda et tee peal on suur põder pikali maas. Minu poolt tulevale esimesele autole jõudsin ma nii vähe vehkida ja nii väikese distantsi pealt, et see auto sai alles põtra nähes aru ja sai mingi meeter enne seda põtra kummide vilisedes pidama. Lõpuks siis seisis keset teed kolm autot, tipptunnil Risti- Virtsu maanteel ja meie kalmeriga peatasime suuri rekkaid ja busse kinni ilma igasuguste helkurvestideta. Lõpuks siis tulid ühed linnaloal ajateenijad, kes aitasid põdra tee pealt ära lohistada. Siis jäime õnnetuspaika ainult meie. Jäime siis ootama kohalikku keskkonnaülemat, kes pidi looma maha laskma. Väga võigas oli vaadata, põtra kes seal maantekraavis vähkres ja oli täielikus agoonias, üritas ennast püsti ajada. Lõpuks siis jõudis kohale jahimees, püss oli kaasas ja tõsi taga. Ma ei ole kunagi kellegi hukkamist pealt näinud, see oli mulle esimene kord. Ma läksin natuke eemale, aga ma nägin seda põtra ikkagi. Käis esimene pauk, mis oli megavali, põder võpatas ja hakkas tõmblema, mul oli tõeliselt sitt olla siis, täielik selline adrenaliini ja hirmu ja jälestuse tunne oli pähe kokku pihustatud. Käis teine pauk ja põder enam ei liigutanud. Hingeõhk oli ainult autotulede valgel auramas. Igatahes, see lõpp oli sellele loomale jube kole, aga parim selles olukorras. Aga noh, nael kummi ja drive safely.

Kevad

Tere tore kevad, i must say! Eile hommikul ärkasin ülesse, sõin kõhu täis ja vaatasin terevisiooni nagu ikka, klassikaline hommik ja siis läksin õue ning enn näe imet, õues oli täpselt nagu kevad. Linnud laulsid, korra võtsin lausa kõrvaklapid peast ära et neid kuulata. Päike säras eredalt näkku ja kohe lust oli minna kooli/ tööle. Nüüd on juba lumeisu pealt ära läinud ja võtaks ühe sooja suve....maitseks hea, tahaks juba kuskil rannas vedeleda ja aeg-ajalt vee sees kümmelda või siis merivälja muuli peal kaelamurdvaid vettehüppeid teha või siis öösel mingitesse tormilainetesse muulilt karata...viimane suplus oli meil Pirital täpselt esimesel detsembril, vesi oli suts jahe aga hoirassaa ja pudel rummi hoidsid südame alt soojana....tore oli, pärast ainult ei tundnud öö läbi enda jalgu ja siis pidi vaatama vahepeal et check one two kas kõik on ikka kohal. Jalgadega oli jama ka sellel esmaspäeva kevadhõnguga hommikul. Siis jalad said kuidagi märjaks ja männikul kippus Kamaz ikka siis sopaloigust läbi kihutama, kui mina teistpool oma sahmakat parajasti ootasin...aga iseenesest on tore...tunne on hea