Tulevikutehnikad

Et siis mingi viimase aja jooksul olen peal sattunud mingisugustele teadussaadetele vms, kus mingi pikkade hallide juuste Jaapani professor Michio Kaku räägib sellest, kuidas tulevikus saab elada nii faking mugavat elu et inimene ei pea millegi pärast mõtlema. Näiteks autod tulevikus hakkavad omavahel suhtlema omavahel. Kui sina oled näiteks arhitekt ja mingisuguse foori taga siis peatub sinu ametivend, siis teie autod hakkavad omavahel suhtlema ja ärikontakte looma. Sõidu ajal oleks siis auto selline et ise roolima ega gaasi tallama ei pea (just sit back and relax) auto ise hoiab distantsi teistest autodest ja kõik on lihtsalt nii wicked mugav. Ma lihtsalt tahaks siin kohas ropendada! Mille kuradi pärast inimene peab pushima ainult mugavuse poole. Kuhu kaob sõidumõnu, mis saab kihutamisemõnust. Selline tootearendus tundub minu jaoks ka absoluutselt debiilne sellepärast, et juba praegu on näha et auto pole jätkusuutlik liikumisvahend ning et metallimaake ja muid maavarasid ei teki kuskilt juurde. Ühesõnaga: tuleviku auto minu jaoks- whole bunch of bullcrap.
Edasi, tuleviku maja ja elu olu. Maja on siis selline, et ta on targem kui enamik inimesi. Tellib sulle ise toidu koju, reguleerib õhutemperatuuri ja ise teab mis on sinu lemmiksaated. Kust kurat arvuti teab mis on minu lemmiksaated, ma vahel vaatan lampi mingeid saateid ja milline avastamisrõõm see on kui leiad mõne peidus olnud pärli. Aga kui arvuti sinu eest otsustab siis pm mul pole enam oma arvamust ju. Põhimõtteliselt minule tundub see inimese mugavusejaht ikka veidikene kahtlane. Sest milleks on inimesel vaja tellida diivanilt endale toitu koju. Kurat suured poed on veel viimased kohad kus paljud inimesed jalutada suudavad. Ja selline arvutite targemaks saamine lõpuks hakkab lihtsalt tootma mingeid dementseid inimesi ning lõpuks ei oska inimesed enam uute megaarvutitega hakkama saada, sest nende leiutajad surevad lihtsalt ära.
Võibolla ma olen lihtsalt mingi tagurlik konservatiiv kah, kurat seda teab!