Niisiis tegemist on järjekordse vastasseisuga, võistlejateks on sellel korral siis pangakaardid versus sularaha, mis sulab nagu šokolaad kuumal suvepäeval. Minule isiklikult on kohutavalt hakanud imponeerima igasugune sularahavaba käitumine. Esiteks kaardimaksega ei ole mingit jebimist koguaeg, ei teki mingit probleemi et sa pead endale ostma traksid sest su faking rahakott rebib su perset maapoole mingisuguse neljakordse külgetõmbejõuga kuna sul on seal mingi 10 krooni müntides. Teiseks kindlaks eeliseks pean ma fakti, et kaardiga makstes on protsess oluliselt lihtsam, ei pea hakkama oma aega raiskama selle peale, et otsida välja kõike oma peenraha, et sealt veel omakorda vajalikud eksemplarid välja sortida. Pluss ei teki efekti et more is less e. su rahakott on rahast punnis ja kaalub pool tonni, aga well isn't that a fucker, sul on seal ainult mingi 50 krooni. Kolmandaks kindlaks argumendiks loen ma seda, et kui öeldakse et raha ei haise, siis samahästi võiks öelda et nädal aega jalas olnud sokid ei haise, sest no gosh, raha on maailm kõige sitasem asi ju. Raha on koguaeg ringluses ning ringleb higiste inimeste higistes ja rasustes kätes. Nuusutagem raha lõhna, nuusutagem riigi rahakamate inimeste higi ja rasu, tõmmake enda kopsud seda täis. Cheers!
Ühesõnaga, kuna eesti on niigi internetiseeritud riik ja kaardimaksega läheb poes juba pikemat aega palju kiiremini, kui sularahaga arveldades, niiet kõik poodi oma kaarte kulutama!!
