the king is back! kohe kui ma viitsin ilmub siia sõjaväesissekanne, it´s gonna be fun

Lugu siis järgmine- eile olime jõudmas Kuressaarest Tallinnasse ja olime juba laagris, kõik tundus ok ja rahulik, kui äkki täiesti out of nowhere näen ma et otseses mõttes põrkab minu juhitud autost vasakult käelt mööda üks valge Volkswagen Passat ja seda nii lähedalt et osad inimesed autos arvasid et auto nagu riipsas teist autot, aga õnneks mitte. ehmatusest toibunud saime siis aru, et vana Volksvagen Passat, aastkäik a la 1995 vms. rõvedalt ära tuunitud, sees neli ilma turvavöödeta debiilikut ilmselgelt, oli tulnud mööda tagasipöörde aeglustusrada ja kindel plaan oli siis meie täiesti 50-65 km/h liikunud Renaultist mööda saada, kahjuks aga spoilerid ja inetud küljelaiendid vist polnud piisavalt aerodünaamilised ja ega Passaati mootorgi suurem asi vist polnud ja neli täiesjõus suurt jõmmi kaalub ka ju omajagu. niisiis saigi see vana aga selle eest inetu passat sealt rajalt välja kõige viimasemal hetkel üldse, nii et esirattad läksid mööda asfalti, aga tagumine rattas põrkas vastu äärekivi, kust siis tegigi auto sellise täiesti arvestatava hüppe otse külje pealt meie auto ette. kurat olen ma enne lolle inimesi näinud, aga alati suudab mõni idioot neid ületada, igatahes see asi oleks võinud lõppeda väga sitasti, aga ma arvan et nemad oleks kaotanud, sest neil polnud trakse peal, luuserid.

The Bridge

Kirjutan seda artiklit oodates praamisabas, mis on umbes kolm kilometrit pikk ja millele ei paista kuskilt lõppu niipea saabuvat, sest autosid voolab aina juurde. Siin istudes lugesin ühte raamatut, kus peategelane ütles sellise lause:” Kas me mitte ei tapa tulevikku oleviku säilitamiseks iga kord, kui kulutame galloni bensiini või põletame aakri vihmametsa?” Mismoodi see siis seostub praamisabas ootamise või üldse praamisabaga. Viimastel kuudel on jälle kerkinud esile küsimus Saaremaale silla ehitamise kohta. Silda oleks siis loomulikult vaja selleks, et igasuguste „vötame mönuga” turistide voorimine reedeks saaremaale ja pühapäeval tagasi oleks võimalikult hõlbustatud. Minu meelest võiks nüüd mõelda rohkem kaasaegsemalt, sellist mõtlemist ootaks nii riigijuhtidelt kui ka selle saare elanikelt endalt. Tulevikuvisioon ei tohiks olla selline et: „me peame mõtlema välja viisi mismoodi saaks Saaremaale rohkem ja kiiremini autosid toimetada”. See ei ole kohe kindlasti hea plaan, sest juba praegu on kohati tunne kuidas autosid varsti lihtsalt ei mahu selle saare peale palju rohkem. Sellepärast peaksidki eesti poliitikud mõtlema näiteks kasvõi mingisuguse monorail transpordi peale, mis oleks kiire, saastaks oluliselt vähem keskkonda ja samas oleks ka mugav. See võiks minna kahte suuremasse linna ehk siis Tartusse ja Tallinna. Nendel kahel suunal toimub siit pidev edasi tagasi liikumine ja ma olen rohkem kui kindel, et peale väikest harjumisaega on enamus inimesi selle omaks võtnud ja niimoodi on ka lahendatud mitmed liiklusprobleemid nendel trassidel vähemasti. Ja selline püsiühenduse võrgustiku loomine eestis oleks ilmselt lahendus mida hea meelega toetaks ka Euroopa Liit, sest keskkonnaseisukohalt on lahendus väga hea, kuigi ka monorail infrastruktuuri rajamine nõuab ohverdamist keskkonna seisukohalt. Niisiis, ma loodan et see tekst tekitab nii mõnegis inimeses uusi tundeid selle asja suhtes, sest kui Saaremaa inimesed tahavad teha midagi nii suurt ja kallist, siis see parem olgu hea ja kestev leiutis mis 50 aasta pärast ei vajaks uut lahendust ja tagasiteenimisviisi. Sild ain´t the right shit people, believe me!

burksikultuur

eile öösel s.o. siis laupäeval kella kolme ajal oli tauno päris purjus ja otsustas minna kuressaare panama burgerisse, olin sunnitud kaasa minema. see mis seal toimus oli päris kohuta ja mitte meeliülenda. sa jõuad kohale, eemalt paistab juba 4 bmw-d üks neist tümpsub mingisuguse eriliselt killeri träna järele mis paneb isegi õiged träänsimehed vist häbi tundma. ja siis seisame sappa, ojee sabas on lõbus ja sitaks kaua läheb aega, et valmistada üks kahest saiast ja rõvedalt praetud pihvist üks burgerilaadne moodustis. ok, see selleks, burger pole kellegi söök, isegi mitte kõige suuremas hädas ei tohiks olla, eriti kohe kindlasti rõveda maitsega panama "tervise"burger. aga sinna juurde käiv burksikultuur on täiesti hämmastav. drive in-is otsustab nimelt üks vanem naisterahvas öelda mida ta arvab tema autost kaks autolt eespoolt asuvast audist kostuvast obie traisist mis mütsub seal päris korralikult ja audijuhiks noor osslanna ei jää ka mitte võlgu, saadab muti perse ja asub burksi matsutama, pärast veel karjub müüa peale et pihv on toores vms. teine konflikt on samal ajal hargnemas jalakäijate sabas kus keegi teravam poiss on endale burgerid vahelt võtnud ja mingid teised tuutud nüüd ei saa aru kus on nende suured topeltpihvid, tibid ju ootavad ka burgsi naised mis te nüüd mõkutate seal köögis, üihvile kastet ja tomatikonts suhu ja valleraa onju...aga ei, tibid löövad luugi kinni et lambad niipalju ei karjuks...ha 1:0 burksinaistele. ent siiski leidub selle tölplaste karja seas peale meie veel üks normaalne inimene, esialgu tundub selline osskoss, roosa särk ja geel pähe. aga tegelikult ta on ainus terav ja kaval pliiats siin, sest ta tuleb taksoga autoderivi lõppu, mis kaks korda öö jooksul nn. drive in-is liigub ja siis hüppab sealt välja jalakäijate rivvi, räägib ära tauno et saaks tema ette koha, sest ta on kohe kohe löögile pääsemas, siis ta saab endale burksi ja teeb taunole burksi välja, et ta ette lasi teda. ühesõnaga viisakus ja kavalus päästsid meid sellest hullumajast. siit nõuanne nokkloomadele: olge kavalad ja viisakad nagu viisakas rebane vms.....ja nüüd, rahu välja mu neegrid!

no hei jou, peab ütlema et long time no see, aga saatuse tahtel on meil pardil kaabliarve maksmata ja õues sajab vihma ning raamatuid pole e. ma olen sunnitud neid ise kirjutama. vahepealsetest eredamatest sündmustest vb siis niipalju et ma käisin pariisis. nojah. ma ei oska siin millegi muuga üllatadagi kui et j´et aime Paris vms. Tõeline maailmalinn, elanikke mingi 20 miljonit e. siis terve persetäis, aga see selleks. Pariis oli väga ilus linn kohe kindlasti. Arhitektuur selles linnas oli väga haigelt mitmekesine. Ühelt poolt jumalaema kirik, oma gooti stiilis jubedustega. Teisalt Eiffeli torn, mis ligemale minnes aina vingemaks muutub ja sinna otsa veel linnaosa, mis meenutas futuramat ent mille nime ma meenutada ei suuda. Aga olgu nad siis inetud või mitte, igale võhikule mõjuvad need asjad, minule jäi pariisist kohe kindlasti selline efekt et ükskõik mis asja juurde sa läksid, siis oli see lihtsalt nii suur, et sa vahtisid suu lahti tükk aega seda ja siis vaatasin teise jupi aega seda suu kinni vahtides, nt. eiffeli torn oli nii suur et ma vahtisin iga jala juures tükk aega, et aru sada mis hullud mõtted sellel härra Eiffelil küll peas tiirlesid kui ta seda projekteeris, aga selliste asjade võlu vist ongi selles, et ükskõik kas ta on inetu või mitte, aga ta on lihtsalt nii lahmakas, et ta ei saa sind külmaks jätta, nuta või naera, suu jääb esimene kord ikk lahti. kurat kui geniaalsed inimesed vanasti olid, ma pole selle peale enne tulnudki kurat. tänapäeval situtakse purki et inimestest emotsiooni välja pigistada ja tehakse igasugu asju, aga loogika et tee see lihtsalt nii suur et see ei saa kedagi külmaks jätta peab pariisi puhul küll paika. sest eiffeli torn nt ei ole valges väga ilus, pimedas aga täielik pärl. ok, selleks korraks proovin arhitektuuri järgi jätta ja siis asuksin melu kallale...mmmm sellel linna flow on mu üks kindlaid lemmikuid, mis sest et ma seal nii vähe olla sain aga sellest piisas et saada aimu, et saada suhu veidi pariisi maiku, mis oli oiblin kui hea. pariisis on täielik leivanumber tänavakohvikud, neid on seal nagu seeni peale vihma, iga nurk, kus saaks seista pannakse laud ja kaks tooli ning hoopis istutakse. ja istumine on hea, seal on head sõbralikud inimesed, pakuvad sulle baquette-i ja võtavad sult lahke näoga palju eurosid, aga keda kotib nende eurode eest saab väga meeldiva ja mõnusa kohvikuelamuse. kohvikus istudes saab nillida pariisi inimesi, neid on seal palju ja kui on palju siis on ka palju erinevaid ja kui on palju erinevaid siis on ka palju ilusaid ja ka naisi, erinevalt nii mõnestki välisriigist. ja siin ongi järgmine minu tähelepanek, et pariisis pole bimbosid, vb nad olid omaette kuskil peol siis, aga üldiselt mina ei näinud vb mingi mõnda üksikut aga ei. neid oli seal sama vähe kui jeepe. ja see mulle meeldis, olid vinged naised, kes nägid välja ilusad ning seda mitte selle sõna labases tähenduses, vaid lihtsalt kõige lihtsamal ja parimal viisil ilusad selle sõna kõige ilusamas tähenduses...ja nojah, vb teine päev räägin edasi....

viisakusest

ma tahaks öelda seda, et on hea tunne teha head. mul on eelmisest nädalast meeles 3 olukorda, kus ma olin elementaarselt viisakas ning vastu sain reaktsiooni, mis oli isegi veidi ettearvamatu. mõni kindlasti peab mind ebaviisakaks inimeseks ja halvaks inimeseks, sest ma võin olla väga halb ja kui olen, siis sa tunned seda, aga see selleks. kaks situatsiooni on siis seotud selveri müüjatädidega tallinnas. esimene oli torupilli selveris, kus ma seletasin tädikesele viisakalt, et pole vaja mulle kilekotti anda, ma olen tugev poiss võtan selle ühe asja näppu. selle peale andis ta mulle lambist mingi päikesemängu lihtsalt niisama, kuigi päikeseid jagatakse iga saja kroonise ostu pealt. minu jutu mõte pole nüüd selles, et ojee odav päikesemäng, vaid tuleks keskenduda sellele žestile. see on nii väike asi, aga see väike asi teeb tuju sittakanti heaks. ja nädala ajaga olen õppinud, et ka tallinna selverites leidub müüjaid, kes pole mingid tõugud, myth busted!

the air car

Täna siis avastasin enda jaoks uue leiutise- the AIR CAR....no põhimõte on siis selles et mingid hullud prantslased, kui ma ei eksi, on leiutanud auto, mis siis töötab kokku pressitud õhu abil, ehk siis lasete kompressorist endal paagi täis ja saate mõnusalt lasta 300 km kuni autol kops koos on, iseenesest peaks olema väga keskkonnasäästlik auto, null heitgaaside emissioon ja isegi õli on mingi looduslik, mida tuleb iga 50 000km tagant vahetada, väga nunnu, kuid loomilikult ei ole kuskil öeldud kui palju energiat kulub ja kui suur on emissioon õhu kokku pressimisel..tadaa?!?...aga iseenesest suund on positiivne ju, insenerid pingutavad oma ajusid, et me kõik siin päris ära ei lämbuks. A ja freoonide koha pealt niipalju, et sellel autol on sisseehitatud konditsioneer põhimiõtteliselt, mis toimib nii et õhk mis mootorist on läbi käinud on temperatuuril 0-15kraadi ehk mõnus salongi jahutamiseks. hind on kuskil 5000-7000 naela, kel huvi on siis: http://www.theaircar.com/models.html# ....jätku leiba!

tsiteerides põhjamaade hirmu

"kes nüüd kelle sitta neelas, kes nüüd kelle eluratast keeras?"

mis toimub?

täna hommikul trammi istudes ma vaatasin ja pidin peaaegu nutma puhkema, sest üks tädi oli järjekordselt vedamas enda järel kollaseid kilekotte, mis olid pilgeni peldikupaberit täis. Pohui et see tädikene oli nii vana et vb oma elu jooksul ei suuda ta niipalju persetgi pühkida, kui ta seda paberit HULLUDELT PÄEVADELT hea raha eest sai. no inimesed mis teil viga on?!? ma töötasin stockmannis mingi pool aastat ja muideks hulludeks päevadeks SPETSIAALSELT kohale toodud kaup ei spetsiaalselt sinna kohale toodud. noh vb mingid väiksemad vidinad jne, aga siiski müüakse hulludel päevadel maha selline kaup mis on kuskile vedelema jäänud või siis mingi eriti sitt kraam, mida kuskil venemaal ei suudetud maha müüa vb. ja hind isegi pole neil alati sittagi soodsam, lihtsalt kollast värvi. ava oma silmad inimene! see krediitkaardiikkes olemine ei tee perse pühkimist isegi mitte natukene mõnusamaks. ja pealegi kui sa oma intresse maksma hakkad, siis vb polegi sul midagi pühkida, sest sind lüpsab üks väga mõnus plastikkaart. ja pealegi, keskkonda oleks vaja hoopis säästa, prügi mitte maha visata ja pudeleid taarapunktidesse. näiteks väike tip kõigile selveri või mõne muu popi poeketi külastajale: piimapakki pole vaja kilesse panna, miks peab iga kord selveris seletama müüjale, et pole vaja panna minu rollmopse, mis on ammu kile sees vaakumisse pakendatud, veel omakorda kilekotti, samamoodi on piim kilekotis, mis on täiesti tõhusalt funktsioneeriv, neid lihtsalt pole vaja, erandiks võib pidada mingit salatit mis poes karpi lasite toppida, sest sealt võib tõepoolest läbi vajuda mingit solki, aga samas seda vedelikku sealt kile seest pole teps mitte parem välja lürpida, palju efektiivsem lahendus on minu arust asjade kilekotti õigesti panemine, mis ei vaja mingeid inseneriarvutusi ega tehnilise mehaanika loenguid õnnestumiseks. kõik sellised manöövrid on väga lihtsad ja loogilised ning mujal euroopas on loogiline, et te viskate iga prügi sinna kuhu vaja, mitte kõik pask segamini. ja need inimesed, kes prügi metsa alla viivad, tahaks tõega mõnele sellisele otsa vaadata ja küsida: "mida sa mees muheled?!?" siin võiks tuua sellise radikaalse võrdluse, et kas sa kodus ka situd nurka? sest vaevalt mõni prügiloopija on mõnelt teiselt planeedilt pärit et siin maarjamaad räämamas käib....no niipalju siis minu keskkonnajutlust inimestele...te kunagi veel igatsete linnulaulu

räpipärlid

mina siis olen viimasel ajal avastanud enda jaoks sellise mehe nagu seda on Põhjamaade Hirm, kõlab ju magedalt esialgu? mina ka alguses mõtlesin et no kes see vend ikka olla saab, terve lasnamägi on selliseid lõnguseid täis, aga ooo ei. Ma sattusin kuidagi oma arvuti pleilistist seda meest kuulama, kuulasin ühe korra, muutusin uudishimulikuks ja otsustasin veel kuulata....ja mis siis selgus. mingist ekspressi artiklist lugesin tema kohta, et see vend on tuttav indiaani kultuuriga ja loeb raamatuid indiaani sõjapealike kõnedest ja šamaanidest...öelge mulle mitut räpparit te teate, kes tegeleks selliste huvidega, mulle hetkel küll ei meenu. igatahes, nüüd ma olengi aeg-ajalt avastanud selle plaadi pealt nii mõnegi väga sügava sisuga loo, mis ei räägi mitte mingist kõrvaklapi paukumisest või blingi blingimisest ega tibidest. see plaat on täis toorest emotsiooni, mis on nii ehe ja hea, nt. üks lugu nimega "bussijuht" on täiesti kirjeldamatu, ma ei julge seda bussiga sõites väga kuulata, sest ma arvan et bussijuhil flipiks ära sellise loo peale ja nii olekski. täna aga avastasin eriti mõnna loo "Öö(1001 aastat)", perse no, ma tahaks praegu midagi öelda, aga see on lihtsalt nii hea ja fhaak..

kevadluule

üksik väike sitajunn
märtsikuisel murul,
muru märg, kui vanamutt
kes vihmas jalutamas turul.
hommikul kui tööle lähen
päike paistab otse pähe.
pea on soe ja tuju hea,
linnuke laulab oksa peal.
õhtul pime enam pole,
öösel õues pole kole,
oodata on juba suve,
õlu siis on kole hele.

a ja autoga ei juhtunud hullu midagi, klaas jäi terveks, üks peegel lendas ära, kapott oli veits mõlkis ja poritiib ka, kaskokindlustus

õnnetus

eile siis tulime kalmeri isaga koos koju Kuressaarde ja meil juhtus üpriski õnnelik õnnetus tee peal, nimelt ristilt liikuma hakates, kui auto just kiirust kogus jooksid üle tee kaks põtra, täiesti üksteise sabas. Esimene põder siis sai eest ära, aga teine põder jõudis veel läbi tuuleklaasi meile otsa vaadata ning siis sai ta kõigepealt auto ninaga jalgadesse, kere lendas esiklaasi ja diagonaalis juhipoolsest katusenurgast üle katuse vastassuuna võõndisse. Kõigepealt siis astusime autost välja, esialgu jooksid kõik autot vaatama, kuid siis taipasime et liiklus on tihe ja terve vastassuunas olev sõiduvõõnd oli seda vigast põtra täis, kellel siis esimesed jalad olid sodiks sõidetud. Jube vaade oli, lom oli agoonias ja püüdis end tagajalgadega püsti ajada. Aga kalmer siis jooksis ühes sõidusuunas autodele vastu ja mina teises sõidusuunas, et märku anda et tee peal on suur põder pikali maas. Minu poolt tulevale esimesele autole jõudsin ma nii vähe vehkida ja nii väikese distantsi pealt, et see auto sai alles põtra nähes aru ja sai mingi meeter enne seda põtra kummide vilisedes pidama. Lõpuks siis seisis keset teed kolm autot, tipptunnil Risti- Virtsu maanteel ja meie kalmeriga peatasime suuri rekkaid ja busse kinni ilma igasuguste helkurvestideta. Lõpuks siis tulid ühed linnaloal ajateenijad, kes aitasid põdra tee pealt ära lohistada. Siis jäime õnnetuspaika ainult meie. Jäime siis ootama kohalikku keskkonnaülemat, kes pidi looma maha laskma. Väga võigas oli vaadata, põtra kes seal maantekraavis vähkres ja oli täielikus agoonias, üritas ennast püsti ajada. Lõpuks siis jõudis kohale jahimees, püss oli kaasas ja tõsi taga. Ma ei ole kunagi kellegi hukkamist pealt näinud, see oli mulle esimene kord. Ma läksin natuke eemale, aga ma nägin seda põtra ikkagi. Käis esimene pauk, mis oli megavali, põder võpatas ja hakkas tõmblema, mul oli tõeliselt sitt olla siis, täielik selline adrenaliini ja hirmu ja jälestuse tunne oli pähe kokku pihustatud. Käis teine pauk ja põder enam ei liigutanud. Hingeõhk oli ainult autotulede valgel auramas. Igatahes, see lõpp oli sellele loomale jube kole, aga parim selles olukorras. Aga noh, nael kummi ja drive safely.

Kevad

Tere tore kevad, i must say! Eile hommikul ärkasin ülesse, sõin kõhu täis ja vaatasin terevisiooni nagu ikka, klassikaline hommik ja siis läksin õue ning enn näe imet, õues oli täpselt nagu kevad. Linnud laulsid, korra võtsin lausa kõrvaklapid peast ära et neid kuulata. Päike säras eredalt näkku ja kohe lust oli minna kooli/ tööle. Nüüd on juba lumeisu pealt ära läinud ja võtaks ühe sooja suve....maitseks hea, tahaks juba kuskil rannas vedeleda ja aeg-ajalt vee sees kümmelda või siis merivälja muuli peal kaelamurdvaid vettehüppeid teha või siis öösel mingitesse tormilainetesse muulilt karata...viimane suplus oli meil Pirital täpselt esimesel detsembril, vesi oli suts jahe aga hoirassaa ja pudel rummi hoidsid südame alt soojana....tore oli, pärast ainult ei tundnud öö läbi enda jalgu ja siis pidi vaatama vahepeal et check one two kas kõik on ikka kohal. Jalgadega oli jama ka sellel esmaspäeva kevadhõnguga hommikul. Siis jalad said kuidagi märjaks ja männikul kippus Kamaz ikka siis sopaloigust läbi kihutama, kui mina teistpool oma sahmakat parajasti ootasin...aga iseenesest on tore...tunne on hea

Tallinna Ühistransport, fakk kui äge see on...hähähä.....ükspäev juba kirjeldasin ühte intsidenti, ma ei hakka ennast niisama kordama ka, aga täna oli suht vinge juhtum hommikul, sõitsin bussiga tööle (kuhu ma loomulikult olin jälle sisse maganud) ja männikul liikus bussi poole mingi penskar, noh nagu ikka mingi selline vene vanamutilik karvane ürp seljas, kõik tundus normaalne kuni ta astus bussi esimesele astmele ja siis lihtsalt BANG, kukkus lumehange ja jalgupidid bussi alla...ma olin nii hämmingus et mida vittu?!, siis mingi tükk aega kaks teist mutti üritasid teda püsti ajada, aga loomulikult see ei õnnestunud, sest see naine oli lihtsalt nii kapitaalselt täis. Siis tuli kuskilt mingi vanamees ja tõstis ta bussi nagu mingi laiba, karjus veel, et:"võta jalad alla, kuradi loom selline raisk!" Aga see vaatepilt kuidas see mutt lihtsalt mingi lambist lumehange saltot viskas oli miljonit dollarit väärt, halenaljakas. Ja siis väike õppetund ka. Kui ootate peatuses bussi, trolli või trammi ja tulebki buss, eest otsast on mõnusalt inimesi täis tuubitud, kuid tagant on jumala tühi, siis vaadate et "hah, lambakari seisavad ees hunnikus" ja astute rõõmsal näol taha....kuid ei...eieiei...mina ei astu sinna enam kunagi vist, sest kaks korda kui mul on olnud võimalus ja ma olen ka astunud, siis on reeglina seal taga kodutu, kes haiseb nii võikalt, et see on midagi kohutavat, viimane kord ma tulin lihtsalt üks peatus enne koju jõudmist bussi pealt maha....sest hais oli umbes selline nagu keegi oleks aasta aega käinud ühtede pükstega ja kogu oma wc vajadused sinna parkinud...öäk Ma tean et on nõme vaadata neid inimesi kellel pole kodu ega kuskile minna ja nende kallal iriseda, aga minu kahetsus lõppeb siis , kui ma näen neid iga päev turbo diseli või viinapudeliga

kolmapäev- nädala selgroog on kohe- kohe murtud.....very sexy. Varsti on aeg nädalavahetuseks jälle. Eelmine nädalavahetus oli päris muhe, reedel käisin klubis nimega Hollivuud, mis imeb endiselt vilinal kotte, peab ikka aeg-ajalt käima et ei läheks meelest ära kui higiselt halva muusika järele haisev seal on...pärast läksime watergate-i crib-i ja hakkasime singstar partyt. Mina olin pruukinud palju nestet, mis igal õigel mehel ikka lauluhääle heledaks ja meele rõõmsaks teeb ningi isegi Cindy Lauperi- Girls just wanna have fun-i kõik kõrged noodid tulid välja nagu kolinal. Pärast oli suht sürreaalne kogemus sellises kohas nagu Tommy(i?) Grill kus ukse peal kohe öeldi otse välja et, sorri aga teie koht pole siin. Iseenesest tore koht, soe söök toodi lauale ja reede öösel kelle 5- ajal oli maja puupüsti rahvast täis, õllesabas oodates rääkis mingi mees mulle, kuidas ta kodust naise eest pakku jooksis et lihtsalt öösel kell 5 tõrts õlut juua...noh, pole hullu. Istusime lauda, osad mehed jäid kohe magama, aga me taunoga siis asusime oma kesvamärjukesi pruukima, noh õlu nagu õlu ikka, ainult laualina õlle all oli nagu mingi konidega läbi tulistatud ja sitt mingi luuaga lihtsalt maha lükatud....oolrait, sellest sai meil kõrini ja asusime oma koduhuudi pardi tänava poole, pärnu mnt. viadukti peal jooksin mingi tüübiga võidu ja takso sõitis mõõda ning lasi politseisireeni, vot see oli juba midagi imelikku, pärast ostsime tondilt kabanossi vms ja läksime koju.....laupäeval käisin keila-joal, seal oli päris muhe, loodus värgid särgid, vesi vulises kiirelt ja koprad olid puid päris mõnusalt äbi järanud, ronisime ühest mättast ülesse ja lohisesime teisest alla, oleks mul fotokas olnud, siis ma oleks nagu mingi Fred Jüssi seal lumehelvestest postreid pildistanud ja põõsapiltidest kalendri teinud, pärast käisin saunas.

vabandan eelmise postituse kirjavigade pärast, viha pimestas mind....hähä

väga vihane postitus

nonii..siit ta tuleb, rõhutan et kogu järgnev tekst on minu vaatavinklist ja minu arvamuse avaldamine....hommik, magasin sisse mõtlesin hommikul enne kooli veidi tööjuures istuda, aga ei, pol tundi lisaund lõppes 2 tunnise lisaunega, aga no see selleks, läksin siis kooli ja olin hiljem kauem tööl...aga mis oli hommikul trammis, ma valin alati väljumiseks sisenemiseks selle ukse kus pole seda käsipuud, sest muidu on seal nii vähe ruumi ja trenni minnes ma jään üldse sinna spordikotiga koos kinni, aga hommikul ma lihtsalt ei saanud õlakotigagi kõige suuremast trammi uksest välja, sest samal ajal kui mina rahulikult välja püüdsin, olid ühe jalaga trammis sees juba viis pensionäri, no nagu MIDA VITTU?!? lõpplahendus oligi see, et mu õlakott jäi sinn muttide vahele kinni ja ma pidin ennast sealt välja pressima neid natuke muljudes ning uskuge mind, ma olen päris suur ja tugev mingi pisikese penskari kõrval. Mind paneb selline käitumine ikka jubedalt hämmastuma, kuhu neil nii kiire on? kuhu?? Savisaar võiks neid kuidagi julgutstada, ma juba kujutan ette seda valimisloosungit: sind ei jäta ükski tramm! Ja üldse in general, kui ma käin tänaval siis ma mõtlen koguaeg et minu ümber on mingi lambakari. Esiteks autoga sõites, on alati mingi debiilik kes sulle tahab tagant sisse ja selle vältimiseks sõidab sul võimalikult lähedal. Ja siis on alati mingi vend kes iga foori juures niimoodi kuuma annab, et 2 sekundit ei näe tossu seest teed ja siis kaob ning poole minuti pärast seisad ikka samamoodi temaga Tammsaare tee ristmikul sama foori taga, sest enn näe imet, foorid lähevad punaseks ka vahel. Ja samamoodi on olemas jala käivad ossid, kui on ristmik kus on mitu foori, noh mitu teeotsa ületada, nt. järve selku juures, siis need foorid lähevad normaalse tempoga käies järjest roheliseks, aga mõni hull üritab alati sealt viimase vilkuva jala käimisega läbi käia ja pärast vehib veel rusikaga ka kui keegi väga järsult pidama jääb. Ühesõnaga, kallis tallinlane wannabe või põlistallinlane, chilli, vaata kuidas varesed kuskil traadi peal inimestele pähe situvad, muiga ja vaata kuidas päike viru keskusele langeb, see on vahel päris kena mis sest et ta selline plõnn on....teine päev jälle;)

käisin praegu tooma poes jala. Ja see oli hea. Müüja ütles tere, tema nimi polnud mingi Nadežda Maljunovitš ning mina ütlesin tere vastu. Läksin mööda teerada koju ja lumi langes vaikselt nagu mingis seksikas unenäos..jea, ainult kollast lund oli ebaharilikult palju, tänu agaratele koerajalutajatele...imelik

reportaaž

lumi tuli maha ja valgeks läks maa, mingi taoline luuletus on vist olemas. Igatahes see on täelik luksus et maas on selline jäme lumi. Ja eriti luks veel see fakt et ta on seda siin Kuressaares, sest siin on kõige paksem lumi terves eestis ja see et lumi pole autode poolt ära ruunatud nagu nt Tallinnas. Ja veel üks väike fakt, siin sa saad kuulata kuidas lumi maha langeb, lumi kukub nagu mingi väike liiv, aga hiljem on kõik üks suur mass.
Eile käisime kelgutamas, ajasime virgole ka kargu alla ja läksime pulli tegema. Lumi oli lihtsalt nii paks et ma olin mingi põlvini lumes. Virgo sai märjaks.

Adios Bandidos! nagu J. Kreem just telekast ütles

Nonnii, long time no see folks. Kes vahepeal minu elu edetabelit siin lugenud on, siis see teab et ma olen nüüd joonestaja, mite müüja, kes teab kõige vähem just sellest asjast, mille kohta te kõige rohkem teada tahaks. Ja ma pean tunnistama, et hoolimata sellest, et kontor asub getos, on seal vinge. Aga no seal pole muud midagi eriti rääkida, pm on asi ainult klikkimises.
Vahepeal siis on juhtunud selliseid asju nagu näiteks saabus uus aasta. Vana aasta viimasel õhtul nägin ma välja nagu mingi OZ-i vangla meeslits, kuid noh uueks aastaks kaapisin meigi maha ja astusin sea aastasse nagu üks tõeline 95kg raskune mees muiste. Hah, vana aasta lõpus juhtus minuga mingi huvitav klubilugu kohalikus klubis Diva. Nimelt siis minuga tuli ühe õhtu jooksul kaks meest rammu katsuma. No see oli väga halenaljakas ja huvitav lugu, millest ma pole siiamaani väga aru saanud. Ma ise ei tea mis oli küll jõuproovide ajendiks, kuid noh, üldiselt väga nunnu. Selle peale ma tsiteeriks ühte ORKUTI kommuuni sisututvustust: Iga oss oskab endale riideid valida ja joomas käia, aga valimiskasti ees teevad alla. No see ju ometi ütleb kõik. Ma ei tea täpselt kas mina tol õhtul kellegiga tüli norimas käisin, ise küll ei tea et oleks ja ma pean seda tõenäosust umbes nullilähedaseks, kuid arvestades minu jooveastet, siis ma lihtsalt kukkusin ümber, aga ainult korra ;) Ma olen selline suht rahulik inimene ja ei näe enamjaolt põhjust kaklemiseks ja mul pole endale väga vaja midagi tõestada ka, kuid noh sain ka käe valgeks. Ei isenesest on väga nunnu alati uute inimestega tutvuda. No see selleks, laupäeval on plaan jälle klubisse minna, seekord ma tulen ilma prillideta, HAH!