The Bridge

Kirjutan seda artiklit oodates praamisabas, mis on umbes kolm kilometrit pikk ja millele ei paista kuskilt lõppu niipea saabuvat, sest autosid voolab aina juurde. Siin istudes lugesin ühte raamatut, kus peategelane ütles sellise lause:” Kas me mitte ei tapa tulevikku oleviku säilitamiseks iga kord, kui kulutame galloni bensiini või põletame aakri vihmametsa?” Mismoodi see siis seostub praamisabas ootamise või üldse praamisabaga. Viimastel kuudel on jälle kerkinud esile küsimus Saaremaale silla ehitamise kohta. Silda oleks siis loomulikult vaja selleks, et igasuguste „vötame mönuga” turistide voorimine reedeks saaremaale ja pühapäeval tagasi oleks võimalikult hõlbustatud. Minu meelest võiks nüüd mõelda rohkem kaasaegsemalt, sellist mõtlemist ootaks nii riigijuhtidelt kui ka selle saare elanikelt endalt. Tulevikuvisioon ei tohiks olla selline et: „me peame mõtlema välja viisi mismoodi saaks Saaremaale rohkem ja kiiremini autosid toimetada”. See ei ole kohe kindlasti hea plaan, sest juba praegu on kohati tunne kuidas autosid varsti lihtsalt ei mahu selle saare peale palju rohkem. Sellepärast peaksidki eesti poliitikud mõtlema näiteks kasvõi mingisuguse monorail transpordi peale, mis oleks kiire, saastaks oluliselt vähem keskkonda ja samas oleks ka mugav. See võiks minna kahte suuremasse linna ehk siis Tartusse ja Tallinna. Nendel kahel suunal toimub siit pidev edasi tagasi liikumine ja ma olen rohkem kui kindel, et peale väikest harjumisaega on enamus inimesi selle omaks võtnud ja niimoodi on ka lahendatud mitmed liiklusprobleemid nendel trassidel vähemasti. Ja selline püsiühenduse võrgustiku loomine eestis oleks ilmselt lahendus mida hea meelega toetaks ka Euroopa Liit, sest keskkonnaseisukohalt on lahendus väga hea, kuigi ka monorail infrastruktuuri rajamine nõuab ohverdamist keskkonna seisukohalt. Niisiis, ma loodan et see tekst tekitab nii mõnegis inimeses uusi tundeid selle asja suhtes, sest kui Saaremaa inimesed tahavad teha midagi nii suurt ja kallist, siis see parem olgu hea ja kestev leiutis mis 50 aasta pärast ei vajaks uut lahendust ja tagasiteenimisviisi. Sild ain´t the right shit people, believe me!

burksikultuur

eile öösel s.o. siis laupäeval kella kolme ajal oli tauno päris purjus ja otsustas minna kuressaare panama burgerisse, olin sunnitud kaasa minema. see mis seal toimus oli päris kohuta ja mitte meeliülenda. sa jõuad kohale, eemalt paistab juba 4 bmw-d üks neist tümpsub mingisuguse eriliselt killeri träna järele mis paneb isegi õiged träänsimehed vist häbi tundma. ja siis seisame sappa, ojee sabas on lõbus ja sitaks kaua läheb aega, et valmistada üks kahest saiast ja rõvedalt praetud pihvist üks burgerilaadne moodustis. ok, see selleks, burger pole kellegi söök, isegi mitte kõige suuremas hädas ei tohiks olla, eriti kohe kindlasti rõveda maitsega panama "tervise"burger. aga sinna juurde käiv burksikultuur on täiesti hämmastav. drive in-is otsustab nimelt üks vanem naisterahvas öelda mida ta arvab tema autost kaks autolt eespoolt asuvast audist kostuvast obie traisist mis mütsub seal päris korralikult ja audijuhiks noor osslanna ei jää ka mitte võlgu, saadab muti perse ja asub burksi matsutama, pärast veel karjub müüa peale et pihv on toores vms. teine konflikt on samal ajal hargnemas jalakäijate sabas kus keegi teravam poiss on endale burgerid vahelt võtnud ja mingid teised tuutud nüüd ei saa aru kus on nende suured topeltpihvid, tibid ju ootavad ka burgsi naised mis te nüüd mõkutate seal köögis, üihvile kastet ja tomatikonts suhu ja valleraa onju...aga ei, tibid löövad luugi kinni et lambad niipalju ei karjuks...ha 1:0 burksinaistele. ent siiski leidub selle tölplaste karja seas peale meie veel üks normaalne inimene, esialgu tundub selline osskoss, roosa särk ja geel pähe. aga tegelikult ta on ainus terav ja kaval pliiats siin, sest ta tuleb taksoga autoderivi lõppu, mis kaks korda öö jooksul nn. drive in-is liigub ja siis hüppab sealt välja jalakäijate rivvi, räägib ära tauno et saaks tema ette koha, sest ta on kohe kohe löögile pääsemas, siis ta saab endale burksi ja teeb taunole burksi välja, et ta ette lasi teda. ühesõnaga viisakus ja kavalus päästsid meid sellest hullumajast. siit nõuanne nokkloomadele: olge kavalad ja viisakad nagu viisakas rebane vms.....ja nüüd, rahu välja mu neegrid!