The Bridge

Kirjutan seda artiklit oodates praamisabas, mis on umbes kolm kilometrit pikk ja millele ei paista kuskilt lõppu niipea saabuvat, sest autosid voolab aina juurde. Siin istudes lugesin ühte raamatut, kus peategelane ütles sellise lause:” Kas me mitte ei tapa tulevikku oleviku säilitamiseks iga kord, kui kulutame galloni bensiini või põletame aakri vihmametsa?” Mismoodi see siis seostub praamisabas ootamise või üldse praamisabaga. Viimastel kuudel on jälle kerkinud esile küsimus Saaremaale silla ehitamise kohta. Silda oleks siis loomulikult vaja selleks, et igasuguste „vötame mönuga” turistide voorimine reedeks saaremaale ja pühapäeval tagasi oleks võimalikult hõlbustatud. Minu meelest võiks nüüd mõelda rohkem kaasaegsemalt, sellist mõtlemist ootaks nii riigijuhtidelt kui ka selle saare elanikelt endalt. Tulevikuvisioon ei tohiks olla selline et: „me peame mõtlema välja viisi mismoodi saaks Saaremaale rohkem ja kiiremini autosid toimetada”. See ei ole kohe kindlasti hea plaan, sest juba praegu on kohati tunne kuidas autosid varsti lihtsalt ei mahu selle saare peale palju rohkem. Sellepärast peaksidki eesti poliitikud mõtlema näiteks kasvõi mingisuguse monorail transpordi peale, mis oleks kiire, saastaks oluliselt vähem keskkonda ja samas oleks ka mugav. See võiks minna kahte suuremasse linna ehk siis Tartusse ja Tallinna. Nendel kahel suunal toimub siit pidev edasi tagasi liikumine ja ma olen rohkem kui kindel, et peale väikest harjumisaega on enamus inimesi selle omaks võtnud ja niimoodi on ka lahendatud mitmed liiklusprobleemid nendel trassidel vähemasti. Ja selline püsiühenduse võrgustiku loomine eestis oleks ilmselt lahendus mida hea meelega toetaks ka Euroopa Liit, sest keskkonnaseisukohalt on lahendus väga hea, kuigi ka monorail infrastruktuuri rajamine nõuab ohverdamist keskkonna seisukohalt. Niisiis, ma loodan et see tekst tekitab nii mõnegis inimeses uusi tundeid selle asja suhtes, sest kui Saaremaa inimesed tahavad teha midagi nii suurt ja kallist, siis see parem olgu hea ja kestev leiutis mis 50 aasta pärast ei vajaks uut lahendust ja tagasiteenimisviisi. Sild ain´t the right shit people, believe me!