vingume :)

Iga algus on raske, olen ma alati endale öelnud, seda teadsin ma ka siia Taani tulles, kuid seda et see mõne koha pealt nii raske on, ei osanud ma arvata. Selline sissejuhatus võibolla ehmatab kodused liiga ära, aga kahjuks on peale 1 kuud siinviibimist kätte tulnud Taani heaoluühiskonna kitsaskohad. Kitsaskohad pruugivad nad olla küll ainult minu, kui foreigneri, jaoks, kuid ega ma siin kohaliku taanlase vaadetest ja aadetest ei püüagi kirjutada. Milles siis väljenduvad minu probleemid, mis tegelikult ei olegi minu probleemid, vaid pigem asjaolud mis on mul oma olemasoluga lihtsalt sita nii keema ajanud, et kohati tahaks mõnda inimest millegiga visata.

Kõige konstantsemad ja nõmedamad näited pärinevad siis koduseinte vahelt, kuhu kuu aja jooksul pole suudetud toimetada internetti. Kõigepealt oleme oma aega ja raha raisanud teiste kompaniide järjekorras oodates, kust lõpuks tehakse avastus et nemad ei saagi sellist asja nagu internet meile teenindada, aga siiski pakuvad. Järgmiseks aga inimesed kes meile internetti pakkuda suudavad situvad meile hinge enda kliendivaenulikkuse, aegluse, infopuuduse ja bürokraatiaga. Ja kui keegi eestis vihastas 1188 automaatvastaja peale siis tulge Taani, proovige saada reaalne inimene toru otsa mõnes telekomifirmas, seiske 15 minutit telefoni ootejärjekorras, mille jooksul antakse teile kaks vb kolm võimalust rääkida oma probleemist üks lause inimesele, kes selle väga kiirelt “õigele” inimesele ootele paneb ning kes peale kogu seda kammaijaad ütleb teile, et tema ei tea sellest midagi ja et meie aadressigi ta ei leia, pärast seda fopaad saabub veel järeltõukena telefoniarve, sest iga ootel oldud minut plekib teile 3-4 Taani krooni. Pärast selle kadalipu läbimist tahaks minna eestisse, infonumbri tädile kooki viia ja teda kallistada, et ta nii kiirelt oma tööd teeb ja päris inimene on.

Teine asi millest ma siin varem olen rääkinud oli inimeste omavaheline viisakus ja see et teenindajad naeratavad alati. Nagu kahtlustada võiski ei ole siiski ka nende lahkete vastuste ja kiirelt taevasse kõrguvate suunurkade taga alati südamesoojusest kiirgav abivalmidusetung vaid hoopiski soov sulle mingit sitta hämada ja teha nii et sa siit kontorist võimalikult kiiresti kadunud oled. Pealtnäha tundub kõik nii viisakas ja korralik, kuid tegelikult lihtsalt loksutatakse sind nagu eesnahka pornofilmi ajal edasi ja tagasi niikaua kuni süda pahaks läheb ja oksele hakkad.

Korralikkusest rääkides võib väita et see on üks asi mida ma veel ei ole lahti hammustanud, aga kahtlustan et asjad ikka nii ilusad ei ole kui nad paistavad. Eks pealtnäha täiuslikud suhted ja musterperekonnad alati varjavad endas mingisugust saladust, mis mõnel külmavärinaid tekitada võib. Alguses arvasin et ilmselt kujutan ma endale igasugu taolist jura ette ning asi on pigem luulude tasandil, kuid peale kahe Taani filmi Blinkede lygten ja Adams Æbler vaatamist olen ma juba suhteliselt 70% veendumusel, et mingid kiiksud nende õnnelikel inimestel ka olema peavad. Miks muidu kahest filmist kahes tulistatakse inimesi lõbu pärast, lastakse ajusid välja, mõnitatakse puudega inimesi jne, vb on lihtsalt huumorimeel selline, aga samas, kunagi pole keegi lõpuni korralik, seda ma küll ei usu.

Siit võib nüüd jääda muidugi mulje, et ma heidin Taanit ja taanlasi ja nende sitta ilma, kus alati tuul kolm kilomeetrit sekundis vastu puhub, nende võileivasöömise kultuuri, kus Maarjamaa mehepoeg peab saia poorides peituvatest nulltoidust toituma, mis isegi peeretama ei aja jne, siis tegelikult vist asi nii hull pole. Ma hetkel oskan kiita ainult kohalikku heeringat, taani keeli “sild”, mis maitses ikka nii et jeg got lide sild! Ilmselt tuleb mu järgmine postitus veelgi rohkem erineva arvamusega. Kui ma kahe aasta pärast Taanist väljun, siis loodetavasti ma saan teha väikese lõbusa x;y graafiku oma arvamusest Taani kohta, ma loodan et selle trendline saab märkima kallet positiivsuse poole.

PS. Taani ametnikud on nagu Madagaskari pingviinid oma probleemilahendusmeetodite poolt!