Saaga jätkub

Nüüd aga minu põlvesaaga osa number KAKS. Kui ma haiglast välja sain, siis esialgu öeldi mulle et ma pean istuma laatsaretis ca. 2 nädalat, mis muidugi on väga halb variant, see on veidi nagu vanglas istumine vist, seal saab ainult lugeda ja telekat vaadata, muud mitte kui midagi ja nädalavahetusel linnaloale ka ei lasta. Aga seda ei juhtunud, kuna ma käisin seal arsti juures väga erutunult seletamas, kuidas ma ei salli sellist passimist tühja ja et ma saan aru, et kompaniiülem ei luba ka kodus ennast ravida, kuid ikkagi on sõjaväeseadused tobedad ja nii ikka ei saa, et mis kuradi jama see on siis. Ning õhtul tuleb see arst minu juurde ja ütleb: „Aau, sa lähed homme sanatooriumisse ja siis vaatame edasi mis sinuga saab.” Ma olin veidi üllatunud, aga samas lootsin et see on veidi parem versioon. Toodigi mind siis teisipäeva hommikul siia Seli mõia, Keila jõe ääres olevasse Seli Tervisekeskusse, kus siis käivad taastusravil kaitseväelased ja kaitseliitlased ja vabadusvõtlejad ja küüditatud jne. e. Siis mingid vigased kaitseväelased hüppavad siin karkudel ringi ja siis veel hunnik vanureid. Mina siis olin õnnelikult saanud oma roomie´deks kaks 80 aastast taati, kes nägid oma ea kohta üllatavalt terved välja, ma oleks neile pakkunud vabalt mingi 60a. Vanuseks. Üldiselt nad rääkisid ikka sellist vanainimese juttu, et neil ikka kiire õhurõhu vaheldumisega hakkavad liigesed valutama ja et vana kass otsib sooja kohta, siis nad olidki siin toas elektriradiaatorid 10 peale keeratud ja aknad kinni, kui samal ajal paistis õues päike ja linnud laulsid. Ehk siis siin oli minu esimene missioon kohe aknad avada ja radiaatorid vaiksemaks timmida, mida ma ka tegin ning pärast mehed vaatasid et midagi on mäda- radikad ei olegi kuumast punast värvi. Üks tervam pliiats oskas arvata et need lülitavad vahel ennast ise välja, selle peale oskasin ma ainult muiata. Loomulikult oli neil vaja teada, mis koha mees ma ka olen, et ikka teaks onju. Ja saaremaa meest on alati eriline vaadata, üks taat ütles, et ta ka on saarlane, pärast aga selgus et ta on Island Landil elanud ainult 15 aastat, siis sai kohe selgeks et immigrant kurat! Sellel libasaarlasel oli aga selline kiiks küljes et ta kurat ümises kogu aeg oma vanurite laule, türa kuidas ta mind ikka proovile pani. Muudkui iniseb ja iniseb ning nii valjult veel et iPod ei päästa ka sind. Põhiline oli see et kui ta kuskil nö. Nende äraminemisaktusel laulma pidi , siis ta ei osanud, no on tuutu.