pühapäev, 13. aprill 2008

Sanatoorium, mu arm


Niisiis, on algamas minu kolmas nädal sanatooriumis. Vahepeal on minu tuppa tulnud uued inimesed, kes on veidikene talutavamad, kui see kuradima ümisev vanamees. AGA...neil on omad kiiksud. Roomie nr.1 on mingisugune projekteerija, habemega mees selline, kes vabandab absoluutselt iga asja eest, mis ta teeb või mida ta küsib. Ühesõnaga, mees on hüpersuperviisakas ja ta vabandab isegi selle eest kui ta pikutades räägib. Roomie nr. 2 on mingi 82 aastane taat, kes hästi ei kuule, aga ta on jube virk ja kraps. Rääkis mulle, et ma käin karguga valesti, et Saksa sõjaväe laatsaretis õpetati neid õigesti karguga käima ja siis rääkis kuidas nad seal laatsas mingite pooljalutute meestega koos karkudel võiduajamisi tegid ning kuidas mingi jalutu mees ütles et kui sõda tuli siis tuleb ta panna tanki, sest ta mahub sinna kenasti ära.

Kommentaare ei ole: